Vees sisalduvad orgaanilised ained ei avalda kahjulikku mõju inimkehale ega piira vee kasutamist. Nende sanitaarne tähtsus seisneb selles, et need on veereostuse näitajad teiste elementidega, eriti mikroorganismidega, mis kujutavad endast elanikkonnale epidemioloogilist ohtu.
Orgaanilised ained võivad olla looduslikud (spetsiifilised pinnasele, millest neid veekihtides treenitakse) või kunstlikud, mis tulenevad reostusest. Need võivad olla ka taimset või loomset laadi, viimane on üldiselt spontaanne mikroorganismide suurema tiheduse suhtes.
Vee reostuse hindamisel annab erilise tähenduse orgaanilise aine väärtuste järsk tõus, mis tõstab reostuse sekkumist.
Vees olevad orgaanilised ained määratakse orgaanilise aine oksüdeerimisel oksüdeerijatega KMnO4 või K2CrO7. Meetod on tuntud ka kui permanganaadi indeks.
Referentsiaalne, mille järel analüüs tehakse: Joogivee kareduse määramise analüüs viiakse läbi oma laboris vastavalt standardile national SR EN ISO 8467:2001.
Meetodi põhimõte:
Joogivee kareduse määramine toimub kaaliumpermanganaadiga tiitrimisega.
Proovi tagasilükkamise juhtumid – sobimatu proovi kogus, sobimatutes mahutites kogutud proov, nõuetekohaselt märgistamata proovid jne.
Recipient – clean container.
Analüüsi tegemiseks vajalik proovikogus - vähemalt 210ml.
Proovi stabiilsus – värskelt koristatud vesi püsib stabiilsena 2 päeva temperatuuril 2-8°C või 6 tundi ümbritseva õhu temperatuuril.
Analüüsimeetod - volumetrica.
Reference values according the Water Law1) Soovitused analüüsi tegemiseks/ Kontrollväärtuste ületamise mõjud – Kõrge oksüdatsiooniväärtus näitab veereostust, seega näitab erilist tähtsust orgaanilise aine väärtuste järsk tõus, mis tõstab reostuse sekkumist
Parameter / Mõõtühik > max. 5 CA väärtus (maksimaalne lubatud kontsentratsioon)
Oksüdeeritavus, (mgO2/l)
Vee kareduse vähendamiseks kasutatakse sageli filtreid ja spetsiaalseid seadmeid.
Bibliography:
- > LEGEA 458/2002, mida on muudetud ja täiendatud
